neljapäev, 12. juuni 2008

Near Dark (1987)

Wikipedias oli öeldud sellekohta vampiir-western. Hoiatan ,et tekst sisaldab pisut spoilereid . Nooruke kauboi kohtub ühel ööl kena neiuga kellega veedab toredalt aega. Mida hommikupoole seda aktiivsemalt hakkab noormees tüdrukule lähenema kuni lõpuks saab viimase hambaid tunda. Tuleb välja ,et tüdruk kuulub ringireisivate vampiiride jõuku-perekonda ja värskelt nakatunud noormehest saab selle uusim liige. Ütlen nakatunud seepärast ,et filmis võeti vampirismi kui haigust mis on üsna kergelt ka koduste vahenditega ravitav nagu nohu või gripp. Täienenud vampiiribande jätkab oma reisi ja käigupealt õpetatakse ka noort vampiiri välja. Poiss on aga rohkem huvitatud kenast vampiirineiust kui tapmisest ja ööelust ning sealt ka erimeelsused teiste vampiiridega tulevad. Filmi esimene pool on päris kena ja isegi meeldis, lummavad päikesetõusud ja videvikutunni vaated tühermaale on üsnagi tsillid ning pinge/salapära ka olemas. Aga lõpp vedas alt kus vastu hommikult tormab kogu pesakond ogaralt välja mõttetusse võitlusesse mehega kes tegelikult veidi aega tagasi päästis nende elud ja ilma mingi otsese plaanita mida hiljem peale hakata. Kui nüüd mõelda siis tundus vampiiride käitumine koguaeg lohakas, sellise elustiiliga ei saaks paar aastatki elus püsida mis siis rääkida sajanditest. Filmis toodi igaljuhul eriti selgelt esile vampiiride nõrgeim külg - tegutsemine päevasel ajal ja enamus pingelisi kohti olidki mängitud olukordadele kus ööolevused, süttimisega riskides pidid kiusajate eest keskpäeval põgenema. Kokkuvõtteks jäi kuidagi kesiseks, kui tahta märulit vampiiridega võib vaadata näiteks John Carpenter Vampires kui aga perelugu siis The Hamiltons. Üldiselt mulle isiklikult meeldivad vanakooli Nosferatud ka rohkem noortest uljaspeadest. 5/10

Kommentaare ei ole: