Meikyû monogatari (Neo-Tokyo, Labyrinth Tales, Manie-Manie) (1987)

Käesolev anime oleks arvatavasti ilma Trashita täiesti tähelepanuta jäänud. Tegemist on kolmest klipist koosneva alla tunnise kogumikuga. Iga klipi on loondud eri autori poolt Taku Mayumura nimelise kirjaniku lugude järgi. Esimene lugu on ühtlasi ka raamlugu mis ümbritseb kahte teist. Autoriks Rintaro kelle varasematest töödest olen näinud vaid Metoroporisu't mis tal koos Katsuhiro Otomo'ga tehtud. Selline Alice'lik stoori tüdrukust ja tema paksust kassist kes peegli taha satuvad ja seal eriskummaliste loomade ja olevustega kohtuvad. Teise loo autoriks Yoshiaki Kawajiri. Temalt olen varasemalt näinud Wicked City't, Vampire Hunter D ja veel on ta seotud olnud filmidega nagu Memorîzu, Cyber City Oedo 808. Lugu ise tuleviku veristest võidusõitudest. Muidu fantaasiarikas aga absoluutselt arusaamatu sisuga. Kolmandaks astub esile Katsuhiro Ôtomo kes Akira, Steamboy ja Metoroporisu looja. Tema lugu meeldis mulle ka kõige enim. Rääkis see noorest insenerist kes saadetakse kuhugi sügavale dzunglisse robotite poolt teostatavat ehitustööd peatama, kuid roboteid kes midagi juba pähe võtnud on raske takistada. Usun ,et kõige detailirikkama joonistuse ja parima sisuga lugu kogumikust (ja ka parima huumoriga). Üldiselt jättis film mulje kui kolme animelooja stiilinäidete kogum. Visuaalselt tõesti väga lahe kuid liiga lühike ja vähese sisuga, mõjudes rohkem isutekitajana. Mul tekkis igaljuhul soov näha nüüd ära ka Demon City Shinjuku, Rôjin Z ja Robot Carnival. Väike üllatus peale imdb's uurimistööd oli veel see kui palju need kolm meest koos muid mulle tuntud filme on teinud, pole varasemalt nii osanud (viitsinud) seostada-uurida. Ja lõpuks parandab masinaid kõige paremini ikkagi üks raske torujupp.. Roboti arusaam energiarikkast einest. 8/10