pühapäev, 17. august 2008

Bound (1996)

Olen pikkade õhtute sisutamiseks juba mõned aastad tagasi sisse seadnud enda lagunenud ärklikorruse suurima ja pikima toa ühte otsa valge ja enamvähem puhta voodilina ning teise otsa voodi kus külitada ning projektori. Pesulõksudega on akende ette tõmmatud vanad tekid ning lauake nurgas on täis mitmesuguseid pudelikesi. Tegelikult tahtsingi enda jutuga selleni jõuda ,et minuarust kui juba suur ekraan ja pime vaikne tuba juba on siis on vaja veel vaid väikest klaasi (või mitut) kanget alkoholi. Minul aitab üks pits palju paremini igapäevasaasta unustada ja filmi tugevamalt süveneda. Eks see ole kindlasti väga isikupärane ja inimeseti erinev sest Trash näiteks väidab ,et alkohol rikub temal täiesti filmielamuse. Seadsin siis seekordki end sisse pudeli tequila ja Blondi soovitatud filmiga. Varasema vendade Wachowskite näpuharjutusega. Lugu saab alguse sellest kui äsja vanglast vabanenud lesbi nimega Corky asub torumehena tööle Caesar'i nimelise maffia seersanti korteri kõrval. Varsti kohtub ta gängsteri elukaaslase Violet'iga ning naised leiavad teineteist. Caesar täidab samal ajal enda bossi ülesannet piinata välja perekonna reetnud kambaliikmelt varastatud kahe miljoni dollari asukoht. Ning kui ta on selle tuvastanud tekib naistel mõte Caesar ja tema boss Gino (kes isiklikult sõidab kohale raha kätte saama) ülekavaldada ja miljonid uue elu alustuseks endale saada. Armunute kaval plaan muidugi käriseb varsti kõigist õmblustest nagu arvata oli ja asja ei tee ka kergemaks kõige ebasobivamal ajal väljailmuvad kõrvaltegelased. Õrna Matrixi lõhna oleks nagu juba tunda mõningatest pisiasjadest (või ma kujutan seda lihtsalt ette) vähemalt pingeliste hetkede muusikalõigud on ka vendade hilisemas kuulsas filmis kasutatud. Tegemist on jällegi sedalaadi minimalistliku filmiga kus tegevus ei välju eriti ühe korteri piirest (olgu kahe) kus õhus püsiv pinge aga viiakse sellisele tasemele ,et lõika või noaga. Huvitav idee oli muide veel panna Corky aja surnuks löömisel parmupilli mängima - sellist muusikariista pole ma filmides nagu varem näinudki. Lääne vaatajale arvatavasti väga sürealistlik muusikariist. Naistest ,kes olid küll lahedad, rohkem meeldis mulle siiski Joe Pantoliano mängitud Caesar. Tema pisike ja stiilne, naiste tegevuse tõttu, järjest enam hulluv närviline tegelaskuju oli muhe. Supis kuhu ta oli veetud oskas ta igaljuhul päris osavalt ujuda pea päris viimase hetkeni välja, mina igaljuhul poleks vähemalt suutnud küll tema asemel närvi säilitada ja oleksin juba alguses murdunud. Kole ikka tõesti milleni ühed alatud naised võivad vaese mehe viia vahel. Tundsin vennale lausa kaasa. Muidu suurepärane mõõdukalt verine ja vägivaldne põnevik, soovitan soojalt. Nurka aetud mees.. Ja verine raha.. 8/10

Kommentaare ei ole: