kolmapäev, 19. november 2008

Rôjin Z (1991)

Üks täiesti tore Katsuhiro Ôtomo film, mis küll ta kuulsamate filmide nagu Akira ja Steamboy varju jäänud. Lugesin ise sellest esimestkorda Trashi blogist. Põhitegevus käib seal vegeteeruva muldvana ätti ümber kelle peal katsetatakse uudset ja täisautomaatset hooldusvoodit - tuumareaktoriga ja tuhande imeviguriga, kaasaarvatud automaatne siiber ja iseõppiv biokompuuter, agregaati, mis on vajadusel võimeline ka mechaks muutuma. Vanamehele asi väga ei meeldi ning bioarvuti, kes on vahepeal võtnud pähe ,et ta on mehe naine murrab haiglast välja ja läheb linnapeale ringikondama. Seal kasvatab agregaat end kõigest kättesaadavast nagu traktorid, röstrid, veoautod, pesumasinad, buddha kujud, mäesuuruseks ning muutub mitmesugustele militaarsetele organitele tõsiseks peavaluks. Hoolimata sellest ,et tegelikult plaanivad vanamees ja robot lihtsalt suunduda mereäärde ,et võtta sõõm värsket õhku, imetleda vaadet ja meenutada kauneid noorusaegu. Selline hästi joonistatud ja mõnusa huumoriga cyber-mecha anime kus tehakse ka kriitikat arenenud maade kombe üle vanurid võimalikult kiirelt jalust ära saada ja kui võimalik nad üldse keldrisse aparaatide külge ühendada ning täielikult unustada. Ega multikas nähtud automaatne voodi seeriatootmisse jõudmine nii kaugel enam polegi, lugesin lehest mõniaeg tagasi katsete üle luua robot mis tegeleks vanurite järgi passimise, nende abistamise ja ka aja surnuks löömisega. Igaljuhul mõnus vahepala õhtuseks vaatamiseks. Asi pole siiski nii nagu paistab Pensionärid häkivad igavusest meditsiinikompuutritega valitsuse võrke 7/10

Kommentaare ei ole: