kolmapäev, 25. august 2010

Asendamatud vanad peerud

Kalver näe viimati kurtis, et ehe stiilpuhas 80ndate märul, mis tal omal ajal mehistuda aitas ning karvad rinnal kasvama pani, on päris välja surnud. Endised kondiväänajad-ninaluupurustajad on kõik parajad tudisevad vanamehed ning viimases hädas pannakse kondiseid emopoisse möllu tegema.

Nii vist tundis ka Sylvester Stallone, kes ajas seetõttu vana kamba kokku ja lavastas ühe õige vanakooli märulifilmi.  Kohal on oma ala tunnustatud spetsialistid. Isegi Mürtsuneeger piilub ukse vahelt sisse ning teeb küll lühikese, aga lõbusa ja eneseirooniast pakatava stseeni, kus ta koos Stallone'i ja Bruce Willisega törtsu lõõbib. Kusjuures "Itaalia täkk" on ise justkui uuesti sündinud, ei tea, kas mingi salajane vitamiinidiiet või mis. Ei saa kohe võrreldagi mõne aasta taguse "Ramboga", kus Stallone tundus enamus filmi justkui kange selja- või neeruvalu käes piinlevat. Siin oli mehel kogu film nägu nalja täis, jagas lahkelt onlinereid e "rebimisi" paremale-vasakule, õpetas kolleege ning ei kartnud kätt külge panna, kui vaja mõni diktaator õhku lasta või pisut autoga Dolph Lundgreni rammida.
Ehk siis oli näpuotsaga homoerootikat, kus vaba aega veetvad musklihunnikud meestevahelist sõprust ülistavad ning seda vaid lörtsida oskavaid naisi kiruvad. Laibaloenduse mõõdik pöörles nagu ventilaator, sest kahuriliha raiuti justkui metsas noort võsa ühe-, kahe- ja kümnekaupa. Iga veteran sai võimaluse suures plaanis paar tosinat õnnetut palgasõdurit talle omase stiili ja naljade saatel põrgu saata. Kilde puistas iga karm mees kohustuslikus korras samuti vähemalt kolm-neli tükki. Tobe poliitiline sisu oli ka paigas. Lõpus küll otsest aatomiplahvatust ei toimunud, kuid toimunud tulevärk andis plahvatusjõu kogusummas tõenäoliselt ühe pisemat sorti tuumapommi kokku küll. Saar värises oma alustaladel, paha kindrali baasist ei jäänud kivi ka kivi peale ja tõenäoliselt ei kasvanud seal vähemalt kümme aastat rohuliblegi.
Kui halb see tegelikult oli? Absoluutselt ei olnud halb. Mõnus ajaviitefilm/komöödia, mis pettumust ei valmista, sest seda, mida traileris välja reklaamitakse, ka topeltkoguses näha saab. Neile, kes noorena ikka "Rambot", "Predatorit", "The Rocki" jms filme ikka endale kalliks pidasid, võib julgelt soovitada. Loodetavasti annab see ajuvaba, kuid see-eest munadega märul julgust ka teistele filmitegijatele suunduda tagasi algupärastele märuližanri radadele, uut järelkasvu on aga hädasti vaja, sest kuigi mehed hetkel näitasid, et rokivad endiselt võimsalt, siis ega nad aastatega nooremaks muutu. Stallone tundub olevat sellisest materjalist, et ta roniks kui vaja isegi karkudel märulit tegema, aga on's see siis seda väärt. Talente leidub meil isegi Eestis, Marek Kalmus näiteks, kes sedavõrd hakkamist täis, et väntas ise kodukaameraga ühe filmijupi valmis, produtsentidel vaja vaid käsi välja sirutada ning maas vedelev talent üles korjata. 8/10
Isegi Onu Kalver on sobivam märulikangelane kui nii mõnigi uute filmide staar.

4 kommentaari:

Mart ütles ...

Hea tükk lugemist, sain õhtutunnil veel lõuatäie naerda.

Allar ütles ...

See ühispilt sinu postituses, nigga on natuke vale sattunud pildi peale :D

Aga stallone jooksmissteenid olid küll sellised, et kas nüüd paneb kohe käna või ei... no samas, vana mees ka juba...

Igati vinge film oli jah! Huumor oli täiesti omal kohal, kardsin, et on rohkem üle vindi keeratud.

J ütles ...

Tuleb veel tuleb veel. Enne filmi näidati ilusti Machete treilerit.

Metsavana ütles ...

Mart: aga palun :)

Allar: Pagan pilt sihuke kribu, et oli raske aru saada, vist jah teine mees.

Jaanus: Ma treilereid enne filmi ei näinud, jõudisn napilt :( Machete olin jah täiesti unustanud, see paistab ka üks hea vanamoeline madin.