pühapäev, 3. juuli 2011

American Graffiti (1973)

Kuulsin sellest filmist esmakordselt kutsekooli ajal kursavennalt hüüdnimega Elvis. Elvis oli meeletu kõige ameerikaliku fänn. Lasi spetsiaalsed 50nendate stiilis kingad õmmelda, kuulas vaid jänkide muusikat ning lakkis iga hommikul vanakooli sonksi pähe (sealt siis see hüüdnimi ka). American Graffiti kohta väitis tüüp, et tegemist tema absoluutse lemmikfilmiga ning laenas mulle isegi CD peal koopia.  Juhtus aga sedasi, et oli värskelt endale koju normaalse kiirusega püsiühenduse saanud ning igasuguste roadmovide ja poolkõvade komöödiate jaoks polnud lihtsalt üleliigset aega. Vaja oli ju kõik ulmeklassikud alla kakkuda ja ära vaadata. Nii lendas plaat riiulile tolmama ja hiljem kadus kuskile üldse ära. Võibolla viisin ka lihtsalt tagasi. Ei mäleta enam.

Sisu:
Luubi alla on võetud ühe linna kamp noori nende nn keskkooli lõpuõhtul. Ühe öö roadtrip. Hangitakse alkoholi, juuakse, sõidetakse autodega võidu, kakeldakse, murtakse südameid ning leitakse uusi kallimaid.

Hinnang:
Vanasti oli kõik lahedam. Isegi rullnokklus oli siis stiilne. Omaaegsed autofanattidest noored riietusid maitsekalt, sõitsid ilusate masinatega ning kuulasid hüva muusikat. Huvitav kas 40 aastat hiljem vaadatakse tänapäeva noortele sama romantilise pilguga. Või pigem peaks küsimus olema, kas noored käivad sedavõrd alla, et praegused nokkmütsidega BMW'des istuvad kummisuitsetajad tunduvad siis nendega võrreldes ontlike härradena ? Igaljuhul normaalne Lucase film. Tehtud enne kui vennal suurusehullustus tuli. Vaatad ja tundub nagu täitsa ajudega rezisöör oleks seda teinud mitte Lucas. Mõnu suurendas veel asjaolu, et vaatasin filmi suurelt ekraanilt fullHD kvaliteedis. Mingi sume suveöö kavatsen selle maal projektoriga kindlasti veelkord üle vaadata. 8/10
Kuulus huntmees iseennast mängimas..

1 kommentaar:

Gendri ütles ...

See kino läks hinge!