kolmapäev, 5. detsember 2012

Täheaeg 11: Viirastuslik rügement

Tähelepanu! Metsavana pole kuskile kadunud, ta lihtsalt kirjutab viimasel ajal teistesse kohtadesse :) ehk ilmunud on kogumik "Täheaeg 11: Viirastuslik rügement". Koostaja: Raul Sulbi. Kogumikus sisalduvad:

* Triinu Merese postapokalüptiline militaarne märul (pea romaani mõõtu pikk lühiromaan) "Kuningate tagasitulek".
* Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana pöörane küberpunk-kosmoseooper tulevikusõjast ja vaenlase kosmosejaam-prügimäele vangijäämisest.
* Siim Veskimehe progressorlusest rääkiv massiivne
madin, mis segab kokku paralleelmaailmad, lohed, mahajäänud feodaalmaailma ja kannab igati kohaselt pealkirja «Kerge on olla jumal».
* uus žanri-fantasyjutt Rein Raualt, värsket lühiproosat Veiko Belialsilt, tuntud headuses ruraal-naturalistlik fantaasia Ülle Lättelt ja palju-palju muud.
* Raul Sulbi ülevaade tänavu saja-aastaseks saavatest ulmekirjanduse tüvitekstidest (palju õnne sünnipäevaks, professor Challenger, John Carter & Dejah Toris ning Tarzan, lord Greystoke!).

esmaspäev, 3. detsember 2012

Estcon 2012

Meenutusi suvest ehk Estconi ülevaade kolmes vaatluses ning vabas subjektiivses vormis.

Päev nr1 ehk ärasõit ja saabumine. 

Start algas minu ja Ove poolt juhitud rühmale nagu juba traditsioonid ette näevad varakult. Kuskil kella kümne paiku hakkasin end tasapisi üles ajama ning kell 12 läbi said masinad surisema pandud ning tartu suunas veerema asutud. Kuna küüti soovivate inimeste, vajalike pampude ning muu söödava-joodava äramahutamisega on läinud iga aasta üha kitsamaks võtsime Ovega kasutusele mõlemad mu masinad (audi-opel). Tartus toimunud logistikal väga pikalt ei peatuks, imesime seal pagasnikud moona täis ning istmetele potsatasid härrased NitraM, Pjotr, Harri ja Henri. Ka ei tekkinud probleeme enam ürituspaiga ülesleidmisega (kolmas kord ka juba) ning nii leidsime endid juba kuskil kella kolme paiku järveäärest ning tõdesime, et oleme taas esimesed estconlased.

Järgnevalt sai telk püsti löödud, hülgenahaga inimesed käisid end vette kastmas, mina naersin isa Pjotri mükoloogia huvi üle (asjata seejuures) ning tasapisi hakkasid ka ülejäänud ulmikud endid kohale vedama. Vastavalt inimeste järjest tihedamale saabumistempole kasvas ka üha mu raamatuvirn telginurgas. Küll sain neid kingiks, laenuks või suisa raha eest. Mingiaeg püstitasid töökad käed ka filmitelgi mätaste vahele ning vedasin projektorid-ekraanid paika ning timmisin läpaka tööle. No ja seejärel läkski lahti. Alustuseks pidas Kalvet süvapsüholoogiliste terminitega vütsitatud loengu muusikast (millest ma väga enam aru ei saanud), seejärel võttis koha sisse mart kes rääkis "Mehh" - "Sammurit e" teemadel (millest ma juba rohkem aru sain) ning kõige lõpuks näitas oma filme kohaletulnud lavastaja Raul Tammet (mida ma üldse ei kuulanud, kuna olin kuskil, ee mujal) Ahjaa kuskil selle kõige vahepeal sain Enele üleantud ka omapoolse kingituse ning sain Jana käest ühe maailma ägedaima sünnipäeva üllatuse - torukübara ja kotitäie kompusid. Edasi siis pugisin Robi ja Maria imemaitsvat seenekastet, patseerisin niisama ülbe näoga torukübar nupuotsas ringi, ajasin rumalat ja vähem rumalat juttu, kulistasin õlut, rüselesin Pjotriga ning tegin veel sada muud väiksemat asja.

Päev nr2 ehk ürituse keskpaik. 
Hommik saabus koos meeldiva ilma ja vähemmeeldiva pohmelliga. Veidi kurba saatust kurtnuna Veeretasin enda aromaatse lihakeha keskväljakule ning jätkasin esialgu vegeteerimist seal. Tasapisi tõi walteri õlu aga eluvärvid näkku tagasi ning peale Sulbi ja Andri ettekandeid olin niivõrd heas vormis, et julgesin juba isegi rahva ette astuda ning kandsin seal veidi väreleval häälel ka omapoolse Reaktori loengu ette. Eks ta veidi laialivalguv tõesti tuli aga rahvas paistis nigu rahule jäävat. 

Sellega ühelpool pugisin kahe suupoolega Maria mätsitud pannkooke, lesisin päikesekäes ning veidi hiljem elasin ka suure õhinaga kaasa Stalkeri jagamisele. Mälumängus küll niivõrd hästi enam ei läinud kui eelmine aasta. Ehk siis teise koha asemel tuli mul ja Priidul leppida (vist?) kuuenda pjedestaali astmega. Viktoriini järel jätkus programm vaiksemas rütmis, ära jäid nt ka nii HÕFFi ettekanne, kui ka ööteater. Selle eest aga sai niisama nalja, tralli, grilli ning ise lobisesin vihmasabina ja doom metali saatel Sulbiga päikesetõusuni. 

Päev nr3 ehk lahkuminek. 
Kuna laupäeva õhtu oli läinud ebamõistuslikult pikaks ärkasin alles kell kaks ning pidin nentima fakti, et kirjutamise töötuba ja enamus ettekandeid olid selleks hetkeks juba mööda tuhisenud. Sain veel Indreku filmijutul sabast kinni, misjärel võiski juba pakkima hakata.
Nii valmimad pannkoogid täidisega
nii aga ulmejutud

Ikoonina Mandi peakohal särav Reaktori poster tõi ikka õnne ja ka stalkeri kätte ära.
Jürka üritab maskeeruda aga on valinud õnnetuseks loodusesse absoluutselt sobimatu värvi.
Proviandi mahalaadimine "Metsavana" nimelisesst konvoist
Ove arusaam telgi kokkupanekust
Seeneteadlane ja ulmik

Peitepilt, leia Adi ja Trash.

Novembrikuu tuumahiid

Ilmunud on uus Reaktor. Peatoimetaja Ove Hillep kirjutab käesoleva numbri kohta järgmist:

Talv hakkab kätte jõudma. Just selline aeg, kus on hea end reaktori paistel soojendada ning kosutavat kiirgust naha vahele lasta. Kes teab öelda, kauaks praegunegi lumi maha jääb, kuid juba vanarahvas teadis öelda, et ega tali taeva jää.  Sellekuises numbris pöörame tähelepanu äsja lõppenud Pimedate ööde filmifestivalile, räägime juttu Ameerika režissööri, lavastaja, näitleja, stsenaristi ja muusiku Cory McAbee'ga, mõtiskleme küberpungi teemadel ning palju muud.

Loomulikult ei puudu sellest numbrist ka pildimäng, ning ulmekroonika, kus meie laserreporterid saavad keelt teritada möödunud kuu juhtumistel, millest üheks tähtsamaks oli paljudele tuntud Trashi sünnipäev von Krahlis.

Kiiritavat lugemisrõõmu.

neljapäev, 18. oktoober 2012

Puranzetto (2010)

Mõned head kohad olid aga muidu klisheelik sisu, loll dialoog ning naeruväärsed mehhid-sammurid, viisid minujaoks selle filmi hinde väga alla. "Neon Genesis Evangelion"ist inspireeritud lühike filmike, millejaoks on ka tund liiga palju pikkust. Jõuab juba tüdinema hakata ning pead murdma rumalalt käituvate tegelaste või muude plotholede üle. 2/10

Kirjandusõhtu "Kirjutamise teooriad ja praktikad"

Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) IV korruse saalis on 31. oktoobril kell 18 kirjandusõhtu "Kirjutamise teooriad ja praktikad". James N. Frey raamatust "Kuidas kirjutada neetult head romaani" räägivad kirjandusteadlane Krista Ojasaar ja kirjanik Maniakkide Tänav, ulmejutukirjutamise õpitubadest ja raamatust "Saladuslik tsaar" autorid Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana ja Jaagup Mahkra ning kirjastaja Eva Luts.

Sama päeval on Tartu Linnaraamatukogu I korruse fuajees kell 12-18 kirjastuse Fantaasia raamatute müük.

Amore e Morte Nel Giardino Degli Dei (1972)


Sisu: Elab kuskil Itaalia vanalinnas üks ilus aga kuri naine. Küll ta kiusab oma venda, abikaasat, venna silmarõõmu ja lisaks hullutab veel abikaasa sõpra psüholoogi. Kaua see muidugi ei kesta, ühel pereliikmel viskab viimaks kaane pealt ära ning hullusehoos raiub ta kõik ülejäänud vana ratsaväemõõgaga sütemaatiliselt tükkideks. Tema õnnetuseks satub aasta hiljem sinna elutsema üks ätist linnuteadlane, kes leiab mõrvari võssa visatud magnetofonilindid, ja asub neid innukalt kuulama. Mõrvar, näeb seepeale vanas ohtu ning otsustab ka selle teelt kõrvaldada.

Hinnang: Tegemist gialloga, kus müsteeriumit tegelikult polegi, kogu film on lihtsalt ühe kurbmängu ettekandmine. Põnevus tekib vaid filmi teises pooles - selleks, et taas uuesti kustuda sest lõputwist on juba ette ära lobisetud. Mõned head momendid filmis siiski olid, aga kohati ikka neetult veniv tükk. Giallo zanr hakkab end vist minujaoks ammendama. Parimad palad kõik juba nähtud ning nüüd jäänud vaid keskpärased või nõrgapoolsed. 5/10

kolmapäev, 3. oktoober 2012

Kaheteistkümnes tuumahiid

Minu kuus kuud sai nüüdseks läbi ning andsin seega peatoimetaja ohjad järgneaks perioodiks Ovele üle. 

Mees ise kirutab käesoleva Reaktori kohta järgmist: Minu esimene peatoimetajatöö. Algul oli küll hirm, et saab kõhnuke, kuid kokkuvõttes väga korralik number: 6 asjalikku artiklit, 5 lugu, mille hulgas ka üks tõlkejutt (suur tänu Jürkale, kes selle lõpuks siiski tehtud sai), auhinnaga piltmõistatus ning ka põhjalik koomiks (kummardus Evale). Kiiritavat lugemist.

Ahjaa! lisaksin veel omalpoolt, et Uuele septembrikuu Reaktorile sai genereeritud ka MOBI ja EPUB versioon (koos sisukorra ning piltidega). Vaadake oma lugeritega järgi ja jagage kriitikat ning tagasisidet :)

PS: Lugege kindlasti Eva joonistatud suurepärast koomiksit!

teisipäev, 25. september 2012

Läbi aegade parima hiidrobotite filmi väljaselgitamine

 Üle maailma arutakse selle üle, milline on läbi aegade parim gigantsete robotite võitlemist käsitlev draamateos. Jättes analüüsist kõrvale Jaapani mechad, jäid sõelale kaks läänemaailma filmikunsti suursaavutust. Kuna tunnetuslikult ei ole võimalik hinnata, milline film siis ikkagi parem on (objektiivselt on mõlemad finaali jõudnud teosed suhteliselt nigelad), tuleb asjale läheneda matemaatilise analüüsi teel, kõrvutades filmide kõige olulisemaid aspekte. Iga kategooria parim saab ühe punkti, võrdsuse korral punkt poolitatakse.

NB! Suurema pildi nägemiseks kliki pildile.

Lõppjäreldus: matemaatilise analüüsi tulemusena selgus, et „Robot Jox“ on oluliselt parem film (lõppskoor 12:4). Vaidlus on lõppenud.

laupäev, 22. september 2012

Musketääride lendav tsirkus

Isand Fordi autoliini põhimõttel töötavad Hollika filmikombinaadid on tegelenud aegade jooksul ohtralt kirjanduse pilastusega. Tasub meenutada "Dorian Grayd", mille tegelane oli vana ja kole, "Erakordsete härrasmeeste liigat", mis lasi laias kaares nii koomiksile kui algkirjanduslikele tegelaskujudele, uus "Sherlock Holmesi", totaalselt algmaterjali eiravat ja võigast "Solomon Kane'i" jms.

Aga noh "Musketäride" filmiga saavutasid nad küll ikka täiuse. Asi polegi mitte nii väga mannetus ja lihtsustatud süžees, tobedates tegelaskujudes (nt prostituuti meenutav mileedi), vaid neis kuradi õhulaevades. Mis pagana pärakujumala poolt küll stsenaristidele sihukesi ideid kõrva sosistatakse? Hea aurupungi anakronismi vastu pole mul midagi, aga rõhk on siin tugevalt sõnal HEA! "Musketäride" sissetoodud anakronism pole hea. Hiiglaslikku lotendavat munandit meenutava gaasikoti küljes rippuv ja hävituslennuki manööverdamis- ja liikumiskiirusega purjelaev rikub iga viimast kui füüsikaseadust ja näeb kõigele lisaks ka tobe välja.

Ferdinand von Zeppelin tiirleb oma hauas küllab 50 pööret sekundis või ajab kadedusest vahtu välja ning karjub "umbluu-umbluu!", kui mõelda, et tema pidi ehitama oma õhulaevad alumiiniumist ning voolujoonelised, täitma need vesinikuga ja varustama võimsate Daimleri sisepõlemismootoritega ning siis ka liikus see mürakas hädavaevu edasi.

Ja ehitatud, muideks, olid need kohmakad ja filmi seisukohalt täiesti ebavajalikud monstrumid loomulikult Leonardo da Vinci ühele koltunule paberilehele kritseldatud visandi järgi. 2/10