teisipäev, 24. detsember 2013

Cherry Harry And Raquel (1970)

Ei teagi mida peaks rääkima. Kõige sügavam oli vist paatoslik sissejuhatav tekst ja lõpetuseks kõlanud moraalilugev lugu. Ameerika ühiskonna läbilõige? Aga mida see indiaanlase värk tähendas? või naine pasun peas basseinis? Kas rootslane klaveriga või mehiklane oli vihje multikultuursusele ?Ühesõnaga sisust ei saanud ma midagi aru, peale selle, et toimus mingitlaadi narkovedu. Miski seksinäljas vanamees haiglas tapeti ära, kuidas tema kogu asjaga seondus lööge või maha aga ei mäleta.

Bubba Ho-Tep (2002)

 Sai üks nädalvahetus koos Jüri ja Janaga Bubba Ho-Tepi vaadatud. Minul oli kuskil neljas-viies vaatamiskord, Jürkal kümnes ja Janal esimene. Ikka pagana hää film on küll sunnik.

Mõtlesin loetleda üles mõned nüansid, mis muudavad selle kultusliku õuduskomöödia eriti nauditavaks.

1. Head näitlejad, Bruce Campbell ja Ossie Davis on mõnusad vanamehed ja oma rollides raskelt lahedad. Mulle meeldis ka Bruce muhe Texase aktsent ja sõnakasutus.

2. Fiiling. Atmosfäär on suurepäraselt ehitatud läbi muusika, monteerimise, kaameratöö, värvikate tegelaste dialoogi jms asjade. Esile tasub tuua nt stseene, kus Elvis röstib suurt põrnikat või mehe mälestustes kirjeldatud auto vurab tema voodi alt läbi. Ühtaegu cool, stiilne ja pisut nukker.

3. Huumor. Peategelasteks on ikkagi aastaid koomas olnud ning raugastunud Elvis ja Kennedy, kelle kurjad vandenõuteoreetikud mustanahaliseks võõbanud. Lisaks liigub ringi jusatkui "Fields of the Nephilimi" videotest pärit muumia, kes sodib vanadekodu peldikuseintele piltkirjas roppusi. Päris võrratu on vaadata ka seda kuidas ratastoolis Jack ja kõndimisraami ning mitu numbrit kitsama esinemisülikonnaga Presley suunduvad muumiat tapma (peamiseks relvaks alkoholiga täidetud mürgiprits).

Võluv on filmi juures ka selle valmistamise odavus, ning see, et nimetat odavus ei paista mitte üheski aspektis kuskilt välja. Sellise kinopildi võiks ka eestlased hea tahtmise korral valmis teha. Õnnetuseks nad ei taha, sest selline film ei suudaks kuidagi meie kinokunsti rikastada. Liiga vähe ugri-doomi, kolkakülaängi või hullumeelsust ning kunsti.

You don't fuck with the king!

Bounty Killer (2013)

Tekkis üle poole aasta himu taas blogi elustada. Kasvõi siis vaid paariks postituseks.

B (või mingi veel madalama klassi) Postapo trussareid välgutavate pearahaküttide, corpsepaintinguga inimsööjatest mustlaste, lirtsuva gore ja lipsustatud korporatsioonidega kes tühermaad kontorihooneid peavad ja halbu tegusid teevad. Hoolimata juustusest dialoogist, olematust näitlemisoskusest ning puuduvast süzeest vaadatavam kui 95% kogu hollywoodi miljarditoodangust sest tehtud on ilmselge lustiga, mis suudab nakatada ka üle ekraani. Hindeks paneks 7-8 punkti 10nest ning ühtlasi soovitaks juua vaatamise käigus mitte alla poole liitri viskit (aga ärge üle ka pingutage, liiter näkku on selgelt palju!).

Pöffil vähemalt sellist kraami ei näe - ja ilmselt seepärast ma polegi tegelikult kunagi ühelgi pöffil käinud. Hõisassaa ja pudel rummi!

PS: Kainelt vaatamine on rangelt vastunäidustatud toiming mis võib tekitada maohaavu, veriseid kehaväliseid hemorroide ning ebameeldivaid kõhugaase, mis võivad omakorda lõppeda peretüli ning majanduslikult frustreeriva lahutusega.

kolmapäev, 22. mai 2013

The Killer... is on the Telephone (1972)

A woman whose husband was murdered five years previously, is stalked by his killer, who wants to eliminate her as a potential witness. What he doesn't know is that the shock of his murder caused her to have amnesia, and she doesn't remember anything.

Directed by Alberto De Martino, this Giallo has Anne Heywood in the lead role as a woman suffering from amnesia, and Telly Savalas as the cold-blooded assassin who tries to kill her. The film was lensed by Aristide Massaccesi (Joe D'Amato) and, as such, looks good. Stelvio Cipriani’s mournful themes are another asset, as are his effective suspense cues and shock stingers.

Ei olnud suurem asi ega ka mitte väga meeldejääv, pidin nähtu rekonstrueerimiseks juba paar kuud hiljem appi võtma IMDB. 4/10

teisipäev, 21. mai 2013

Evolver (1995)

Järjekordne nostalgialaks, mida sai nähtud kunagi põhikooli-keska aegu kodumaiselt televisiooni kanalilt. Juba toona tundus ekraanil toimuv juustune, nüüd aga oskas tänu aastatele lisandunud kogemusele eriti tugevalt igasuguste camp hetkede üle muiata.

Sisu filmil järgmine, kuskil lähitulevikus on noorte poiste (ja isegi mõnede neiude) lemmikuimaks hobiks mängida videosaalides kohutavalt puise graafikaga virtuaal-reaalsuse mängu nimega Envolver. Mäng kujutab endast sedavõrd rämedat turu-hitti, et tootja otsustab lisana välja anda öökapi mõõtu roboti, millega saaks nimetat pela ka reaalses elus taguda.

Meie filmi kangelane, teismeline nooruk, osutub äravalituks, kes võetakse kõrge mänguskoori tõttu  esimest robo-prototüüpi testima. Ühesõnaga veetakse masin uksetaha, topitakse manual pihku ja soovitakse head mängulusti.

Kohmakas plastvärgendus osutub oma nime väärt olevat, ehk siis igati "arenemisvõimeline", võtab mängu liiga tõsiselt ning on hoolimata oma kohutavast kohmakusest ning nunnust väljanägemisest hirmus-hirmus ohtlik, asudes kiirelt kohaliku asula teismeliste populatsiooni vähendama. Veelgi enam,  mõrtsuk-robo suudab endale arendada isegi teatava huumorimeele ning õppida televiisorist selgeks mõned one-linereid ning paar uudsed tapanippi.

Kokkuvõtteks oli üks täitsa tore camp amps õhtuseks vaatamiseks. Mõnus oli vaadata aeglast kohmakat ning kandilist robotit ja mõelda, et kuidas kuradi moodi saab see olla ohtlik või hirmuäratav, võrreldes nt "Hardware" või siis "Death Machine" surmamasinatega, on tegemist apastraadiga, millest veel tobedam võiks olla tapja-külmkapp (jah, ma tean, et selliseid filme on ka tehtud). No ja muidugi veel see, kuidas kõiksugustele füüsikaseadustele oli laias kaares kustud, näiteks stseen, kus robo ehitab kaleidoskoobi ja mängu laserpüssi appi võttes surmavalt ohtliku laser-puuri, oma ohvrite kinnihoidmiseks ja see, nüanss, et kood mis robo peal töötab on kirjutatud BASICus ja kujutab endast ultrasalajase lahingumasina tarkvara. Pluss sellele saab ligi lihtlabase COM-pordi kaudu. Või siis see, et kuidas apastraat käib salaja end kohalikust alajaamast üle-laadimas. Oeh, seda absurdsuste nimekirja võiks jäkata veel üsnagi pikalt.

Üldiselt on ka raske arusaada miks USA sõjavägi heitis kõrvale sedavõrd tõhusa relva, on siin peidus mingi vihje ameerika sõjaväe humaansuse suhtes? Ei saa ju nõnda odavalt toodetavat ja head relva kasutada vaenlase vastu, see poleks päris humaane eksole? Ja BASICu keel on nõnda keeruline, et parandada seda värki on kah ilmvõimatu. 6/10