reede, 11. aprill 2014

Snowpiercer (2013)

Snowpiercer (2013) oli üks viimase aja mõnusamaid ulmefilme. Kui teistega võrrelda siis "Kongress" oli mulle ikkagi tugev pettumus ning Gravity pigem silmailu. Postapo zanrist valides jääb nt The Colony (2013) liiga tüüpiliseks, klisheedes siplevaks ning vähe uudset sisaldavaks teoseks. Siin olid aga vinged karakterid ja päris pööraselt lahe lugu taustaks. Tempokas, vaba fantaasialennuga ja gorene - noh õike seda mida üks õige film peab olema.

Mulle meeldib allati väga see kui film on munadega ja julgeb teha asju vabalt ilma publiku pärast põdemata. Kui vaja paneme peategelase imikuid sööma, kui vaja lööme sümpaatsed tegelased maha, kui vaja teeme veel sadat ja üht asja. Enamasti aga lavastajad löövad põnnama ja hakkavad ikka stsenaariumi pehmendama. Siin seda muretsemist nagu polnud ja tundus, et tehtud oli pungestamata lõdva randmega. Umbes samalaadne fiiling on tunda nt veel "Iron skys" või "Pumbaga parmus".
PS: MInd tegelt huvitab kuidas seostub "Le Transperceneige" selle G.-J. Arnaudi "The Ice company" nimelise mammutseeriaga. Ma alguses arvasin isegi, et äkki mingi fanfiction. Kui samal maal on eelnevalt ikkagi mingi
kümmnetest raamatutest koosnev sari pea täpselt sarnase teemaga siis ma küll ei tahaks uskuda, et mõjutusi pole.

PPS: Ilmselt näitab filmi mõjusust ka tõsiasi, et tekitas mul üle aasta jälle tahtmist blogiposti teha. See on ilmselt kõnekam kui kõik eelnev vaht.

PPPS: See film paistab olevat selline mida saab kas vihata või armastada. Igaljuhul tuttavate seas kas seda ülistatakse või jälestatakse. Vahepealseid tundeid pole siiani kohanud.
See lillas kostüümis pisibossist tädike oli kuradi ägedalt õnnestunud karakter, lihtsalt sedavõrd eluline ja kõigile tuttav kuju. Igas faking asutuses kerkib alati selline tige võimuahne muti esile.